Hammaste soodapesu
Soodapesu on professionaalne hambaravi protseduur, mille käigus eemaldatakse hammastelt katt ja plekid vee, õhu ning soodapulbri abil. Soodapulber koosneb peentest kristallidest, mis uhutakse survega hammaste pinnale. Kristallid eemaldavad tõhusalt hambapinnalt pigmendi ja katu, jättes hambad säravalt valgeks. Erinevalt mõnest teisest valgendavast protseduurist, ei kahjusta soodapesu hambapinda. Tulemuseks on puhtad, siledad ja läikivad hambad!
Parima tulemuse saavutamiseks ja säilitamiseks on soovitatav soodapesu korrata iga 6 kuu tagant. Regulaarne soodapesu aitab eemaldada aja jooksul kogunenud plekid näiteks kohvist, teest või veinidest ning hoiab hambad kauem valged ja säravad. Samuti ennetab korrapärane soodapesu uute plekkide teket ja tagab püsivalt kauni naeratuse! Soodapesu on kiire, mugav ja ohutu viis hammaste valgendamiseks.
Hammaste valgendamine
Hammaste valgendamine on võimalik nii hambaravikabinetis kui ka kodus. Mõlemal juhul võivad hambad muutuda mõneks päevaks tundlikuks. Enne valgendamist peavad hambad ja igemed olema terved ning soovitatav on teha hammastele professionaalne puhastus. Kabinetis valgendamisel kaetakse igemed kaitsegeeliga ning hammastele kantakse kuni 20 minutiks valgendusgeel. Protseduuri korratakse vajadusel kuni 3 korda. Lõplik tulemus selgub 2 nädala jooksul.
Koduseks valgendamiseks valmistatakse patsiendile spetsiaalsed valgenduskaped koos valgendusgeeli ja tundlikkust vähendava hambapastaga. Kodust valgendamist soovitatakse teha maksimaalselt iga 6 kuu tagant. Õigesti teostatuna on hammaste valgendamine ohutu protseduur.
Raviplaani koostamine
Iga inimese hambad ja soovid on unikaalsed. Seetõttu on oluline, et hambaarst selgitaks esimesel visiidil välja patsiendi ootused ning hindaks põhjalikult suu tervist. See võimaldab saada tervikliku ülevaate vajalikust ravist ja võimalikest lahendustest. Visiidi käigus arutatakse erinevaid ravi- ja proteesimisevõimalusi, hinnatakse ligikaudset maksumust ning prognoositavat visiitide arvu. Vajadusel suunatakse patsient täiendavatele uuringutele, näiteks röntgendiagnostikasse.
Kui ravi plaan on selge ja kooskõlastatud, asutakse seda professionaalselt ellu viima. Meie hambaarstid ja meeskond annavad endast parima, et tagada iga patsiendi jaoks parim võimalik tulemus. Oleme pühendunud kvaliteetsele ja personaalsele lähenemisele, et iga patsient saaks just tema vajadustele ja soovidele vastava ravi. Meie eesmärk on pakkuda suurepärast hambaravi teenust, mis tagab patsiendi rahulolu ja tervise.
Hambakaariese ravi
Hambakaaries on hamba kõvakoe kahjustus, mis iseenesest ei parane. Vastupidi – ravimata jäetud hambaauk võimaldab mikroobidel levida hamba närviruumi, põhjustades hambavalu, hamba suremist ning hambajuure põletikku. Tüsistuste korral võib tekkida vajadus hammas eemaldada. Siiski on hambakaaries algusjärgus kergesti ravitav ning kartma seda ei pea. Ebamugavuse või valu vältimiseks pakutakse võimalust hammas tuimestada ning teostada ravi valutult.
Karioosne kude eemaldatakse puuri ja käsiinstrumentidega ning seejärel täidetakse tekkinud defekt hambaga sobituva täidismaterjaliga. Täidis poleeritakse ning visiidile tulles katki olnud hammas on taas töökorras. Hoolika suuhügieeni korral püsivad hambatäidised aastaid. Seega on oluline pöörduda hambaarsti poole esimeste kaariese tunnuste ilmnemisel, et vältida tüsistusi ja säilitada hambad võimalikult kaua terved.
Laste hambaravi
Laste hambaravi on Eestis kuni 19-aastastele tasuta, sest selle eest tasub Eesti Haigekassa. Eduka laste hambaravi aluseks on usalduslik suhe lapse ja hambaarsti vahel. Selle saavutamiseks peaks lapse esimene visiit olema mänguline ja valutu, kus hambaarst räägib lapsega hammastest, nende hooldamisest ja hambaaukudest lapsele arusaadavas keeles. Lapsevanem saab aidata kaasa usaldusliku suhte tekkimisele, toetades ja usaldades nii last kui arsti. Kodus tuleks vältida hirmutavaid väljendeid nagu “pole valus” või “puuritakse hammast”.
Esimene hambaarsti visiit võiks toimuda lapse 2.-3. eluaastal, kui enamus piimahambaid on lõikunud. Visiidil hinnatakse suuhügieeni, hammaste lõikumist, pehmete kudede kinnitusi ning kontrollitakse hambaid. Ka piimahammastesse tekivad augud, mis vajavad ravi, sest need võivad valutada ja põhjustada põletikke. Lastel arenevad hambaaugud kiiresti ja märkamatult, mistõttu on regulaarne kontroll oluline. Kahtlus hambaaugule on siis, kui hammas muutub tundlikuks magusale, külmale või soojale toidule või laps kaebab hambavalu. Laste hambaravi protseduurid on tehniliselt sarnased täiskasvanute omadele, kuid lastele tuleb pöörata suuremat tähelepanu ning põhjalikumalt selgitada. Vajadusel võib laps ravitoolis istuda koos lapsevanemaga.
Juureravi
Juureravi vajavad need hambad, mille närviruum on kahjustunud. Neis on tekkinud pulpiit (närviruumi põletik) või periodontiit (hammast alveooli kinnitavate kudede põletik). Pulpiit tekib enamasti sügava kaariese tüsistusena, kui mikroobid jõuavad oma elutegevusega närviruumi. Sellisel juhul vajavab hammas juureravi, et edasist infektsiooni vältida. Kui pulpiiti ei ravita, tekib periodontiit ehk infektsioon levib hambajuurt ümbritsevatesse kudedesse ning lõualusse. Äge periodontiit tekitab valu kokkuhammustamisel ning hiljem ka paistetust hamba kõrval igemes. Juureravi käigus eemaldatakse juurekanalist kahjustunud pulbikude, juurekanalid laiendatakse nende anatoomilises pikkuses, et neid oleks edaspidi hõlbus täita.
Juurekanalite puhastamine toimub spetsiaalsete instrumentide abil ja kanaleid töödeldakse erinevate ravimitega. Puhastamise järel astetatakse hambasse ravim ning ajutine täidis. Kui infektsioon on kanalitest likvideeritud ja põletikukolle on taandunud, täidetakse juurekanalid spetsiaalse materjali ning ravimiga. Juuretäidise eesmärk on takistada uue infektsiooni pääsu juurekanalitesse ning lõualuusse. Seejärel hammas taastatakse täidise või tehiskrooniga. Juureravi vaheetappide järgselt võib esineda hamba hellust ja valulikkust, harilikult taandub see kuni nädala jooksul. Võib esineda ka põletiku ägenemist ja ägedat valu, vajalikuks võib osutuda ka antibakteriaalne tabletikuur. Juureravi nõuab kannatlikkust nii arstilt kui patsiendilt!
Igemeravi
Igemehaiguste peamiseks põhjustajaks on hambakatt, mis on pehme ja kleepuv ning koguneb pidevalt hammaste pinnale. Kui kattu regulaarselt hambaharjaga ei eemaldata, kivistub see süljes olevate mineraalide toimel hambakiviks. Hambakivi võib tekkida hammaste kõikidele pindadele ning selle olemasolu ärritab igemeid, põhjustades igemepõletikku. Mida sügavamale hambakivi igemetaskusse tungib, seda enam lükkab see hambalt kinnituskudesid lahti. Selle tulemusena taandub lõualuu ning hammas hakkab liikuma.
Igemepõletiku tunnusteks on punetavad, turses ja kergesti veritsevad igemed, eriti hammaste pesemisel või puudutamisel. Kergemate igemepõletike puhul piisab enamasti hambakivi eemaldamisest ja suuhügieeni parandamisest. Raskemate juhtumite korral võib osutuda vajalikuks hambakivi sügavam puhastus, mis hõlmab ka kirurgilist sekkumist. Igemeravi edukus sõltub aga suuresti patsiendi enda suuhügieenist. Seega on oluline pöörata tähelepanu regulaarsele ja korrektsele hammaste puhastamisele ning käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis, et ennetada ja varakult avastada võimalikke igemeprobleeme.
Hammaste eemaldamine
Hamba eemaldamine on vajalik juhtudel, kui hammas on tugevalt kahjustunud või esineb ravile allumatu põletik. Mõnikord eemaldatakse hambaid ka ortodontilistel põhjustel või tarkusehambad. Raviarst otsustab röntgenpildi alusel, milliseid hambaid on vaja eemaldada.
Protseduur viiakse läbi tuimestusega. Enne tuimestust tuleb teavitada arsti kaasuvatest haigustest, allergiast ja tarvitatavatest ravimitest. Arst valib patsiendile sobiva tuimestuslahuse. Pärast tuimestust eemaldab hambaarst hamba spetsiaalsete instrumentide abil. Seejärel asetatakse haavale 20 minutiks haavakate, mille all moodustub kaitsev verehüüve. Hamba eemaldamise päeval tuleb vältida suu loputamist ja kõvade toitude söömist. Haav paraneb tavaliselt 5-10 päevaga. Tutvu eemaldusjärgse infolehega.
Proteesimine
Puuduvad hambad häirivad normaalset toitumist ja võivad viia enesehinnangu languseni, mistõttu on oluline neid asendada. Proteesid jagunevad kolmeks: suust eemaldatavad (osalised plaatproteesid, totaalproteesid, tugibüügelproteesid, kombineeritud), suust mitte-eemaldatavad (hambakroonid, sildproteesid) ja kombineeritud proteesid. Kuigi suust eemaldatavad proteesid võivad algul tunduda harjumatud, kohaneb suu nendega kiiresti ning esteetiline välimus parandab sageli enesehinnangut.
Probleemide korral (hõõrumine, valu) tuleb pöörduda proteesi valmistanud hambaarsti poole, kes saab seda lihvida. Suust mitte-eemaldatavad proteesid tsementeeritakse arsti poolt suhu. Nende valmistamiseks lihvitakse hammast, et teha ruumi tehnikute poolt laboris valmistatavale kroonile. Sildproteesi puhul ühendatakse puuduv vahelüli naaberhammaste kroonidega. Tutvu proteesi kandmise ABC-ga.
Implantoloogia
Hamba implantaat on väike titaanist kruvi, mis asetatakse lõualuusse ja asendab puuduva hamba juurt. Aja jooksul, tavaliselt 3-6 kuu vältel, implantaat luustub lõualuuga kokku. Pärast luustumist kinnitatakse implantaadi külge tehishambad, näiteks kroon või sild.
Implantaat toimib lõualuus tehisjuurena ning on tänapäeval pakutavatest hamba asendamise võimalustest kõige loomulikum ja pikaajalisem lahendus. Implantaadi paigaldamine ei kahjusta olemasolevaid hambaid ega lõualuud ning on suhteliselt turvaline protseduur.
Kuna implantaadi asetamine on kirurgiline protseduur, eeldab see väga head eelnevat diagnostikat ja planeerimist. Seetõttu toimub enne implantaadi paigaldamist alati konsultatsioonivisiit ja 3D röntgenuuring. Dentales Hambaravis paigaldatakse MegaGen AnyRidge implantaate. Implantatsiooni võib pidada hammaste asendamise parimaks viisiks.
