Iga inimese hambad on erinevad. Iga inimese soovid on erinevad. Meie arstid aitavad esimesel visiidil välja selgitada nii inimese soovid kui suu hetkeseisu, et saada terviklik pilt ravi vajadusest ja võimalustest. Arutatakse ravi- ja proteesimisevõimalusi, kalkuleeritakse ravi ligikaudne maksumus ning prognoositav visiitide arv. Vajadusel suunatakse patsient röntgendiagnostikasse.

Kui me teame mida teha, teeme seda suurepäraselt!

Profülaktika eesmärk on hoida ära hambakaariest (hambaauku) ning hambahaigusi, mis tekivad kaariese tüsistusel (hambajuure põletikud jne).
Et hambad püsiksid terved, tuleks hambaid pesta 2 korda päevas vähemalt 2 minutit.
Hambaarsti tuleks külastada 1-2 korda aastas ning ka siis, kui hambad on terved ja probleeme ei põhjusta.
Murega hambaarstile pöördumine osutub sageli rahaliselt kallimaks!

Hamabakaaries on hamba kõvakoe kahjustus, mis iseenesest ei tervistu. Vastupidi- hambaaugu parandamata jätmisel levivad mikroobid hamba närviruumi, mis toob endaga kaasa hambavalu, hamba suremise ning hambajuure põletiku, mille tüsistusena võib tekkida vajadus hammas eemaldada!

Hambakaaries algusjärgus on aga kergesti ravitav ja kartma seda ei pea. Valuaistingu või ebamugavustunde vältimiseks pakutakse võimalust hammast süstiga tuimestada ning teostada ravi valutult. Hambaauk puhastatkse puuri ja käsiinstrumendiga, asetatakse hambaga sobituv täidis. Täidis poleeritakse ja hammas, mis visiidile tulles oli katki, on taas töökõlbulik!

Hoolika suuhügieeni korral kestavad hambatäidised aastaid!

Meie juures tasub alla 19-aastaste laste ravi eest Eesti Haigekassa!

Laste eduka hambaravi tulemus on usalduslik suhe lapse ja arsti vahel. Et selline suhe saaks tekkida, peaks lapse esimene hambaravi visiit olema mänglev ning valutu. Hambaarst räägib lapsega hammastest, hammaste puhastamisest, hambaaukudest jne. Lapsevanem saab sellisele suhtele kaasa aidata, arsti ja last usaldades ning toetades. Kodus ei tasu rääkida väljenditega „pole valus“ või „puuritakse hammast“. Arstid suhtlevad lapsega temale arusaadavas keeles, mis sageli täiskasvanutele võib tunduda ebaharilik.

Esimene visiit võiks toimuda umbes lapse 2.-3.eluaastal, kui enamus piimahambaid on suhu lõikunud. Sel visiidil hinnatakse suuhügieeni, hammaste lõikumise järjekorda, pehmete kudede kinnitusi (nt.kidad) ning kontrollitakse hambaid.
Ka piimahammastes tekivad hambaaugud, mis vajavad ravi. Ka piimahambad valutavad ning tekitavad kroonilisi põletikke. Lastel tekivad ja arenevad hambaaugud lühikese aja jooksul ning märkamatult. Näiteks kahe hamba vahel asetsevat auku ei pruugi lapsevanem märgata enne, kui sellest on kasvanud suur kahjustus ja hammas hakkab valutama. Hambaaugule on kahtlus, kui hammas on muutunud magusa toidu suhtes tundlikuks, esineb tundlikkus külmade või soojade toitude suhtes, laps kaebab hambavalu.

Laste hambaravi ei erine täiskasvanute omast tehniliselt, küll aga vajavad lapsed suuremat tähelepanu hambaravi protseduuride teostamisel, pikemat ning põhjalikumat selgitamist.

Kui laps ei ole valmis üksinda ravitoolis istuma, võib ta seda teha koos lapsevanemaga!

Juureravi vajavad need hambad, mille närviruum on kahjustunud. Neis on tekkinud pulpiit (närviruumi põletik) või periodontiit (hammast alveooli kinnitavate kudede põletik).

Pulpiit tekib enamasti sügava kaariese tüsistusena, kui mikroobid jõuavad oma elutegevusega närviruumi. Sellisel juhul vajavab hammas juureravi, et edasist infektsiooni vältida.
Kui pulpiiti ei ravita, tekib periodontiit ehk infektsioon levib hambajuurt ümbritsevatesse kudedesse ning lõualusse. Äge periodontiit tekitab valu kokkuhammustamisel ning hiljem ka paistetust hamba kõrval igemes.

Juureravi käigus eemaldatakse juurekanalist kahjustunud pulbikude, juurekanalid laiendatakse nende anatoomilises pikkuses, et neid oleks edaspidi hõlbus täita. Juurekanalite puhastamine toimub spetsiaalsete instrumentide abil ja kanaleid töödeldakse erinevate ravimitega. Puhastamise järel astetatakse hambasse ravim ning ajutine täidis. Kui infektsioon on kanalitest likvideeritud ja põletikukolle on taandunud, täidetakse juurekanalid spetsiaalse materjali ning ravimiga. Juuretäidise eesmärk on takistada uue infektsiooni pääsu juurekanalitesse ning lõualuusse. Seejärel hammas taastatakse täidise või tehiskrooniga.

Juureravi vaheetappide järgselt võib esineda hamba hellust ja valulikkust, harilikult taandub see kuni nädala jooksul. Võib esineda ka põletiku ägenemist ja ägedat valu, vajalikuks võib osutuda ka antibakteriaalne tabletikuur.

Juureravi nõuab kannatlikkust nii arstilt kui patsiendilt!

Hamba eemaldamine on vajalik, kui hamba krooniosa on ulatuslikult hävinud või hamba juure all on põletik, mille ravi pole enam võimalik. Vahel tuleb hammas eemaldada ka ortodontilistel kaalutlustel ning sageli vajavad eemaldamist tarkusehambad. Tarkusehammaste eemaldamise vajalikkuse ning keerukuse üle saab infot raviarstilt, kes otsustab röntgenpildi alusel kas ja kus hammas eemaldada tuleb.

Hamba eemaldamine toimub tuimestusega, enne tuimestuse tegemist tuleb hambaarsti teavitada kaasuvatest haigustest, ülitundlikkusest (allergiast) mõne ravimi suhtes ning kasutatavatest ravimitest. Kaasuva südamehaiguse või allergia puhul valib arst madalama toimeaine sisaldusega tuimestuslahuse ning protseduur saab ikka tehtud valutult.

Peale tuimestuse tegemist eemaldab hambaarst hamba, kasutades selleks vastavaid instrumente ning tange. Kartma seda protseduuri ei pea.
Peale hamba eemaldamist asetatakse haavale umbes 20 minutiks steriilne haavakate. Selle ajaga tekib haava põhja verehüüve. Verehüübe kihi all toimub haava paranemine. Tõmbamise päeval ei tohi suud loputada ning süüa kõvasid toite, need tegevused võivad verehüübe teket segada.

Kui veritsus umbes tunni jooksul ei lakka, aseta haavale puhas haavakate ning suru hambad tugevalt kokku. Veritsusaja pikenemist võivad soodustada mõned üldhaigused või verdvedeldavad ravimid (nt. Aspiriin).
Tuimestusejärgse valu puhul kasuta apteegi käsimüügi valuvaigisteid (nt. Ibuprofeen 400mg). Haavale ei tohi teha sooja kompressi, tekib pehmete kudede turse ning haava paranemine on raskendatud.

Hamba eemaldamise päeval ei soovita teha sporti ega minna sauna, mõlemad tegevused tõstavad vererõhku ning võivad esilekutsuda haava veritsemist. Samal päeval on vastunäidustatud ka suitsetamine.

Hea suuhügieen on haava paranemise heaks eelduseks. Hambaid tuleb pesta tavapärasel moel, vältima peaks haava põhjas oleva verehüübe vigastamist. Soovitav on kasutada ka suuloputusvedelikke.

Kui haavavalu järgmistel päevadel tugevneb, näo piirkonda tekib turse ja tõuseb palavik, siis on tõenäoliselt tegu põletikuga haavas. Sellisel juhul tuleb KIIRESTI arsti poole pöörduda.

Hamba eemaldusjärgne infoleht

Tavaliselt paraneb haav edukalt järgneva 5-10 päeva jooksul.

Puuduolevad hambad segavad normipärast toitumist ning viivad seeläbi enesehinnangu languseni. Hambaid saab ja peab asendama. Proteese liigitatkse 3 gruppi- suust eemaldatavad, suust mitte-eemaldatavad ning kombineeritud proteesid.

Suust eemaldatavd proteesid on need, mida patsient saab puhastamise ajaks ise suust ära võtta. Need on osalised plaatproteesid (oma hambaid on veel säilinud), totaalproteesid (lõualuus oma hambaid enam pole), tugibüügelproteesid (plastmassist baasise asemel on metallist tugikaar) ning kombineeritud proteesid (suust ärakäiv protees on kombineeritud mitte ärakäidavaga).

Patsiendid sageli kardavad suust ära käivaid proteese ning jätavad need valehäbis tegemata. Jah, suust ärakäivad proteesid on algul harjumatud ning isegi ebamugavad, kuid suu harjub võõrkehaga kiiresti ja esteetiline välimuse paranemine parandab sageli ka enesehinnangut. Peale proteesi suhu asetamist tekkivate probleemide (hõõrumine, valulikkus jne) korral tuleb kindlasti pöörduda tagasi hambaarsti juurde, kes proteesid valmistas. Proteesi lihvimine pole arsti jaoks mingi vaev ning selle edukat tulemust saab tunda juba arsti kabinetis.

Proteesi kandmise ja hooldamise ABC

Suust mitte-eemaldatavad proteesid on need, mille arst tsementeerib kabinetis patsiendile suhu ning patsient ise seda eemaldada ei saa. Need on hambakroonid ja sildproteesid. Mölema puhul lihvitakse oma hammast kroonile ruumi tegemiseks ning seejärel valmistab tehnik laboris hambaarsti poolt valitud materjalist hambakrooni. Sildproteesi puhul kinnitatakse puuduv vahelüli naaberhammaste kroonide külge.

Igemehaigusi põhjustab hambakatt, mis on pehme ning kleepuv ja koguneb hammaste pinnale pidevalt. Kui kattu hambaharjaga ei eemaldata kivistub see süljes olevate mineraalide toimel hambakiviks. Hambakivi võib paikneda hammaste kõikidel pindadel. Hambakivi olemasolu on igemeid ärritav faktor ning tekitab igemepõletikku. Mida sügavamale hambakivi igemetaskus tungib, seda enam lükkab kivi hambalt kinnituskudesid lahti. Lõualuu taandub ning hammas hakkab liikuma. Igemepõletiku tunnuseks on punetavad ja turses igemed, mis puudutades või hambaid pestes kergesti veritsevad.

Kergema igemepõletiku puhul piisab enamasti hambakivi eemaldamisest ning suuhügieeni korrigeerimisest. Raskema igemepõletiku puhul võib vajalikuks osutuda hambakivi sügavam puhastus, mis kätkeb endas ka kirurgilist sekkumist.

Igemeravi edukus sõltub eelkõige patsiendi suuhügieenist!

Soodapesu käigus uhutakse vee, õhu ja soodapulbri abil hammastelt katt ja plekid. Soodapesu puhastab hambad pigmendist. Soodapesu käigus ei kahjustu hambapind ja tulemuseks on säravad ning siledad hambad! Soodapesu soovitame korrata iga 6 kuu järel, et tulemus oleks püsiv!

Hambaid saab valgendada nii kabinetis kui kodus. Mõlemal juhul tuleb arvestada võimalusega, et hambad muutuvad pisut tundlikuks, tundlikkus kaob enamasti mõne päeva jooksul peale valgendust. Oluline on, et hambad ja igemed oleksid valgenduse tegemise ajal terved (hambaaugud ning igemepõletikud ravitud ja kontrolli all). Soovitav on enne hammaste valgendamist teha hammastele sooda- või pärlipesu!

Hammaste valgendamine hambaravikabinetis on ohutu protseduur. Igemed kaetakse spetsiaalse kaitsegeeliga, seejärel kantakse hammastele valgendusgeel, mis jäetakse hammastele kuni 20 minutiks. Seejärel geel eemaldatakse ja hinnatakse saadud tulemust. Sellist protseduuri võib teha kuni 3 korda ühe visiid jooksul. Tasub meeles pidada, et lõplik hammaste valgem toon selgub kuni 2 nädala jooksul.

Kodus valgendamiseks valmistatakse patsiendile laboris spetsiaalsed valgenudskaped. Valgenduskaped müüakse patsiendile koos valgendava geeliga ning spetsiaalse valgendava ja tundlikkust vähendava hambapastaga. Valgendavat geeli saab alati juurde osta, kodust valgendust ei soovitata teha tihedamini kui iga 6 kuu järel.

Korrektsel teostamisel on hammaste valgendamine ohutu!

Kinkekaardid saadaval kõigis meie ravikabinettides:
20 EUR, 50 EUR, 100 EUR
Kinkekaartide kehtivusaeg on 6 kuud.
Kinkekaarti saab kasutada kaardil märgitud kehtivusaja ja summa piires.
Kinkekaart ei ole vahetatav rahaks.
Kaduma läinud kaarti ei asendata.
Kinkekaardiga ei saa osta teist kinkekaarti.